03.04 2010

Pulmatraditsioonidest

Miks on pulmakleit valge
Pruudi loor
“Something old, something new, something borrowed and something blue“
Peigmehel lill taskus
Abielusõrmus
Kihlasõrmus
Esimese torditüki jagamine
Suudlus tseremoonia lõpus
Pruudi kandmine üle lävepaku

Kõik teavad pulmadega seotud traditsioone, kuid nende algupärane tähendus on paljudele tõenäoliselt teadmata. Siinkohal kirjeldamegi erinevaid traditsioone ja nende tähendusi.

Miks on pulmakleit valge – valge värv on olnud varajasest Rooma ajast rõõmsa pidustuse värv. Samuti on valge puhtuse värv. Varastel aegadel on pruudid aga kandnud erinevat värvi kleite. Aasiamaades oli populaareseks näiteks punast värvi pulmariietus, kuna punane tähendas head õnne. Valge kleidi populaarsuse alguseks võib pidada seda, kui kuninganna Victoria abiellus kandes valget pulmakleiti aastal 1840.

Pruudi loor – loor ja lillekimp olid pruudil palju tähtsamaks kui tema kleit. Loor kattis naist pealaest jalatallani ja viitas naise alistumisele mehele. Loori tõstmine naise näolt tseremoonia lõpus sümboliseerib mehe domineerimist. Kui naine näitab samuti initsiatiivi loori tõstmisel, siis on ta rohkem sõltumatu mehest.

Inglisekeelne ütlus“Something old, something new, something borrowed and something blue“ (midagi vana, midagi uut, midagi laenatut ja midagi sinist) – seda ütlust on kasutatud juba viktooria ajastust saati. „Midagi vana“ tähendas sidet pruudi perekonna ja tema vana elu vahel; „midagi uut“ tähendas pruutpaari uut elu koos ja tulevast õnne ja edu; „midagi laenatut“ juba õnnelikult abielus olevalt naiselt pidavat seda õnne ka pruudile üle kandma; „midagi sinist“ tähendas viljakust ja püsivust, truudust.

Peigmehel lill taskus – see traditsioon on pärit keskajast kui rüütel kandis oma daami värve (läbi lillede) armastuse märgiks. Lilli on pulmades väga pikalt kasutatud. Erinevate lilledega sai pruut väljendada oma tundeid oma peiu suhtes – oranžid lilled tähendasid puhtust, karikakrad lojaalsust, kannikesed vaoshoitust ja roosid tõelist armastust.

Abielusõrmus – sõrmuse kuju ehk ring sümboliseeris surematut ja lõppematut armastust juba varasest ajast. Sõrmuse materjale on läbi aegade olnud mitmeid. Tänapäeval on lemmikuks kuld tänu oma kestvale kvaliteedile, ilule ja puhtusele.

Kihlasõrmus – vanasti, kui abielu oli veel kauplemise teema, siis tähendas kihlasõrmus seda, et pool raha pruudi eest on makstud ja sümboliseeris ka peigmehe häid kavatsusi pruudi suhtes. Teemant leiti esimesena keskajal Itaaliast ja tänu oma kõvadusele valiti tähistamaks kestvat armastust.

Esimese torditüki jagamine – see traditsioon on samuti rooma ajastu sugemetega. Roomlased uskusid, et süües tükikese pulmatordist koos, tekib paari vahele eriline side. Jahu, mida tordi tegemiseks kasutati, peeti viljakuse sümboliks ja tordi magusus pidi tooma magusust ka paari igapäevaellu.

Suudlus tseremoonia lõpus – rooma ajastul oli suudlus nn. tehingu lõpetamist sümboliseeriv. Praegusel ajal tähendab see, et paar ühendab ja jagab oma hinge.

Pruudi kandmine üle lävepaku – vanasti oli abiellumine sunniviisiline kui mees naise röövis ja ta mõneks ajaks peitu viis. Seetõttu ei läinud naine ka väga hea meelega mehe koju ja ta tuli üle lävepaku tirida. Veel kaugemast ajaloost on pärit uskumus, et perekonna deemonid järgnesid naisele ja et neid mitte peigmehe koju lasta, tuli naine üle lävepaku tõsta ja seeläbi takistada deemonite pääsu mehe majja.

Tagasi üles

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead sisse logima.