17.08 2011

Milleks abielluda?

Paljud paarid elavad koos pikalt, aga pole oma liitu registreerinud. Põhjusi võib olla mitmeid – kas siis pole meheks/naiseks palutud (üldjuhul ikka seda viimast), tahetakse suuri ja uhkeid pulmi, aga finantsid ei võimalda, või mis ilmselt kõige levinum – ei julgeta ennast partneriga siduda. On ka palju selliseid inimesi, kes elavad aastakümneid koos, saavad lapsi, aga ikkagi ei abiellu (enamus lapsi sünnib Eestis teadupärast just väljaspool abielu ja see näitaja on üks EL´i kõrgemaid).

Oma kooselu seaduslikuks tegemist kardetakse. On hirm, et senine elu muutub, vabadus võetakse ja langetakse abielu rutiini. Võetakse ära taganemistee, kui suhe kipub igavaks muutuma.

Kahtlemata on erinevate perekonnanimedega, vabaabielus olevad, ema ja isa ka lastele eeskujuks selliselt käituda.

Paljud ei näe mõtet ametlikul kooselu registreerimisel, kuid eeliseid vabaabielu ees on palju. Probleeme võib esineda vabaabielus olles näiteks lahkuminekul varade jagamisega. Kui naine on olnud kodune, lapsi kasvatanud ja maja korras hoidnud, mees aga tööl käinud ja raha teeninud, siis lahkumineku korral võib mees naise lihtsalt varatuna tänavale tõsta, kuna naine tööl ei käinud ja kõik, mis soetatud on mehe rahade eest.

Ka eluaseme tarvis on paljud paarid laenu võtnud ning lahku minnes tuleb otsustada, mis kinnisvarast saab – kes jääb sinna elama, kes maksab laenu jne. Kui näiteks laenu on maksnud üks osapool ja teine ostnud toidud ja muud kodutarbed, siis suhte lõppedes võibki juhtuda, et see, kes eluaseme eest maksis, jääb ka sinna elama ning teine osapool jääb koduta.

Ametlikult registreeritud puhul paneb asjad ilusti paika uus Perekonnaseadus. Möödunud aasta juulist rakendunud Perekonnaseaduses on võrreldes eelmisega üks väga oluline muudatus – nimelt, kui enne rakendus abielu sõlmimisel automaatselt ühisvaraline suhe (kui pooled ei olnud teinud teistsugust lepingut), siis nüüd, kui abieluavaldus täidetakse, valib noorpaar varasuhte. Kui nad otseselt aga valikut ei tee, siis kehtib ühisvara ehk varaühisuse põhimõte.

Kokku on kolm erinevat varasuhet:

* Varaühisus – abikaasade ühisomandisse lähevad kõik abielu vältel soetatud esemed ja muud varalised õigused, abielu lagunedes jagatakse ühisvara pooleks.

* Varalahusus – kummalgi oma, vara jagamist abielu lõppedes ei ole.

* Vara juurdekasvu tasaarvestus – kumbki abikaasa on oma asjade omanik ja võib nendega teha, mida tahab, ühepoolsed tehingud ei ole lubatud pere ühise eluasemega. Lahutuse korral saab abielu jooksul vähem teeninud abikaasa nõuda teiselt abikaasalt poolt selle vara väärtusest, mille võrra on teine rohkem rikastunud.

Nagu näha, saab abielu registreerides lihtsalt ja kindlat reeglid paika panna. Kindlate mängureeglite paikapanekul on hea ja kindel tunne mõlemal osapoolel.

Ja veel, et lahkumineku korral ei jagata mitte ainult vara, vaid tihti ka laste hooldusõigust, siis ka siin paneb abiellumise korral asjad paika uus Perekonnaseadus.Uue Perekonnaseaduse järgi on nii, et kui pere läheb sündi registreerima, märgitakse avalduses ära lapse hooldusõigus.

Lisaks sellele on ametlikel abikaasadel lihtsam ka muid toiminguid koos teha – saab esitada ühise maksudeklaratsiooni, abikaasad saavad teineteise eest teha toiminguid, mis muidu nõuaksid volikirja jne. Seega annab ametlikult registreeritud abielu kindlustunde kõigile pereliikmetele – mehele, naisele ja ka lastele.