09.04 2010

Kuidas abielluda?

Millised dokumendid esitatakse abiellumiseks?
Abiellumine välisriigis
Nimi pärast abielu
Abiellumine välismaalasega Eesti Vabariigis
Kuidas muuta välismaal sõlmitud abielu legaalseks Eesti Vabariigis?
Palju maksab?
Kuhu esitada avaldus?
MUUDATUS: alates 1.  juulist 2010

Eestis sõlmitakse abielusid vaid mehe ja naise vahel. Abiellumiseks peab inimene olema 18-aastane ja ei tohi olla abielus. 15-18-aastased võivad abielluda oma vanema(te) või eestkostja kirjalikul nõusolekul.

Kui Eestis soovivad abielluda kahe erineva riigi kodanikud, siis järgitakse Eesti seaduses ette nähtud reegleid. Abielu sõlmimiseks tuleb mehel ja naisel esitada avaldus perekonnaseisuasutusse või vaimulikule, kellel on regionaalministrilt saadud õigus abielu sõlmida.
Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või abielu kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi.

Abielu on sõlmitud, kui mõlemad abiellujad on abieluaktile alla kirjutanud. Abielu sõlmitakse üldjuhul mitte varem kui ühe kuu ja mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel abiellujate poolt perekonnaseisuasutusele avalduse esitamisest. Mõjuvatel põhjustel võib perekonnaseisuasutus tähtaegu lühendada või pikendada. Tähtaega võib pikendada kuni kuue kuuni, alates avalduse esitamisest.

Millised dokumendid esitatakse abiellumiseks?

•    ühine avaldus, mis esitatakse isiklikult perekonnaseisuasutusele;
•    isikut tõendavad dokumendid;
•    varem abielus olnud isik kas abielulahutuse tunnistuse, abielulahutuse kohtuotsuse, abikaasa surmatunnistuse või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse;
•    teise riigi elanik abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi;
•    tasutakse riigilõiv

Abiellumine välisriigis

Abiellumiseks väljaspool Eesti Vabariiki annab perekonnaseisuamet tõendi abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumise kohta. Nimetatud tõendi saamiseks tuleb koos isikut tõendava dokumendiga minna perekonnaseisuametisse. Tõendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv. Lisainformatsiooni küsida oma elukohajärgsest Perekonnaseisuametist.

Selleks, et muuta välismaal sõlmitud abielu legaalseks Eesti Vabariigis, tuleb välisriigis väljaantud abielutunnistus selle väljaandnud maa vastavas ametkonnas kas legaliseerida või kinnitada apostilliga ja registreerida Eesti rahvastikuregistris.

Kui aga dokumendi väljaandnud riik on ühinenud välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise Haagi konventsiooniga, tuleb dokument kinnitada apostilliga. Täpsem info nimetatud konventsiooni ja sellega ühinenud riikide kohta asub Välisministeeriumi kodulehel.

Kõik võõrkeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ja tõlge notariaalselt kinnitatud.
Kui Eesti ja välisriigi vahel on sõlmitud õigusabileping, ei ole dokumendi täiendav kinnitamine vajalik. Eestil on sõlmitud õigusabilepingud järgmiste riikidega:
•    Läti
•    Leedu
•    Ukraina
•    Venemaa
•    Poola

Nimi pärast abielu

Abielludes võivad abikaasad:
•    valida uue perekonnanime või säilitada senise perekonnanime;
•    uus perekonnanimi võib olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi või koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest;
•    uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.

Abikaasa perekonnanime lisamisel (näiteks Anderson-Kask) kasutatakse sidekriipsu (Nimeseadus).

Abiellumine välismaalasega Eesti Vabariigis

Kui abielluja on välisriigi kodanik, kellel ei ole Eestis elamisluba, tuleb tal esitada elukohajärgsest riigist väljaantud tõend abielu sõlmimist takistavate asjaolude puudumise kohta. Nimetatud tõend tuleb kas legaliseerida või kinnitada apostilliga. Tõend peab olema tõlgitud eesti keelde ja varustatud notari kinnitusega tõlke õigsuse kohta. Kehtiva elamisloaga välismaalasel ei ole täiendavaid dokumente esitada vaja.

Isik, kes on olnud varem abielus, peab esitama abielu lõppemist või kehtetuks tunnistamist tõendava dokumendi (surmadokument, abielulahutuse dokument).
Abielu lahutamist kajastav välisriigi dokument peab sisaldama abielu lahutajate isikuandmeid, lahutatud abielu sõlmimise kohta ja aega, lahutamise otsuse teinud asutuse andmeid, otsuse tegemise aega ja jõustumise kuupäeva. NB! tavaliselt väljastavad välisriigi kohtud otsuse tegemisel minimaalsete andmetega kohtuotsuse väljavõtteid, mis on mõeldud siseriiklikuks kasutamiseks ja ei sisalda kõiki eelnõutuid andmeid. Kohtult tuleb paluda väljavõtet, mis sisaldab eeltoodud olulisi andmeid.

Kui on tegemist Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsusega, mis on tehtud peale 01.03.2005, peab sellele olema lisatud EL Nõukogu määruses 2201/2003EÜ sätestatud tõend (I Lisa). Määrus inglise keeles. Tõendi lisamine tagab täieliku info abielu lahutamise kohta ja, et kohtuotsus on jõustunud.
EL-i liikmesriigi kohtu abielulahutuse otsus, mis on tehtud enne 01.03.2005, peab olema apostillitud, muu riigi kui EL-i liikmesriigi peab olema apostillitud või legaliseeritud.
Välisriigi dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde ja varustatud notari kinnitusega tõlke õigsuse kohta.

Kuidas muuta välismaal sõlmitud abielu legaalseks Eesti Vabariigis?

Selleks tuleb välisriigis väljaantud abielutunnistus selle väljaandnud maa vastavas ametkonnas kas legaliseerida või kinnitada apostilliga, Eestis tuleb see tõlkida eesti keelde ja varustada notari kinnitusega tõlke õigsuse kohta ning registreerida Eesti rahvastikuregistris.

Palju maksab?

Riigilõiv on 300 krooni;

Lisaks riigilõivule tuleb tasuda ka piduliku kombetalituse eest.  All näiteks Tallinna Perekonnaseisuameti hinnad:

pidulik kombetalitus kolmapäeval 360 krooni (sh km 20% 60 krooni)
pidulik kombetalitus neljapäeval 600 krooni (sh km 20% 100 krooni)
pidulik kombetalitus reedel 1200 krooni (sh km 20% 200 krooni)
pidulik kombetalitus laupäeval 1200 krooni (sh km 20% 200 krooni

Samuti on võimalik tellida abielu registreerimise pidulik kombetalitus väljaspool perekonnaseisuameti ruume Teie enda valitud kohas. Nimetatud teenuse hinnad Tallinna Perekonnaseisuametis:

Tallinnas    4200 krooni (sh km 20% 700 krooni)
Väljaspool Tallinna Harjumaal    6150 krooni (sh km 20% 1025 krooni)
Väljaspool Harjumaad    10200 krooni (sh km 20% 1700 krooni)

Kuhu esitada avaldus?

Avaldus tuleb esitada sinna, kus abielluda soovitakse. Kui soovitakse abielluda enda valitud kohas, siis tuleb avaldus esitada sinna, kust soovite endale paaripanijat.
Järgnevalt kohad, kuhu saab avaldusi esitada.

Harju Maavalitsus
Tallinn, 660 4607
Koduleht: http://www.harju.ee/

Hiiu Maavalitsus
Kärdla, 463 6048
Koduleht: http://www.mv.hiiumaa.ee/

Ida Viru Maavalitsus
Jõhvi, +372 332 1222
Koduleht: http://www.ivmv.ee/index.php?lang=est&sid=1249281058

Järva Maavalitsus
Paide, 385 9601
Kodulehed: www.jarvamv.ee, www.jarva.ee/maavalitsus

Jõgeva Maavalitsus
Jõgeva, 776 6333
Koduleht: http://www.jogevamv.ee/

Lääne Maavalitus
Haapsalu, 472 5671
Koduleht: www.lmv.ee

Pärnu Maavalitsus
Pärnu, 447 9724
Koduleht: www.parnumaa.ee

Tallinna Perekonnaseisuamet
Tallinn, 645 7480
Koduleht: http://www.tallinn.ee/perekonnaseisuamet

Tartu Maavalitsus
Tartu, 7420960
Koduleht: http://www.tartumv.ee/

Valga Maavalitsus
Valga, 766 6111
Koduleht: http://www.valgamv.ee/web.nsf

Viljandi Maavalitsus
Viljandi, 43 30 400
Koduleht: http://mv.viljandimaa.ee/?op=body&id=132

Võru Maavalitsus
Võru, 786 8301
Koduleht: http://www.werro.ee/maavalitsus

MUUDATUS: alates 1.  juulist 2010 võivad inimesi paari panna ka notarid. Notari juures abielu sõlmimine on kallim (1000 EEK), kuid saab mugavalt paika panna varasuhted.  Lähemalt loe muudatustustes SIIT.

Allikad:
http://www.tallinn.ee/perekonnaseisuamet
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1011053
http://www.vm.ee/?q=et/node/4810
http://www.eesti.ee/est/

Tagasi üles

Kommentaarid

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead sisse logima.