12.04 2010

Araablaste pulmakombed

Kihlus
Enne pulmi
Pulmapäev
Pulmapidu
Peale pulmi

Araablaste pulmakommetest kirjutab Karima Bizid, eestlanna, kes on araablastega lähedalt kokku puutunud juba alates 1996. aastast ning alates 2003. aastast abielus araablasega. Elanud Egiptuses ning hetkel resideerib Tuneesias.

Kihlus

Nagu ikka, esimeseks sammuks on kihlumine. Aga, et kihluda, tuleb otsida pruut või siis peigmees. Tavaliselt teeb seda keegi perekonnast, enamasti hakkab ema otsima pojale või tütrele sobivat kandidaati. Selleks vaadatakse kõigepealt oma suguvõsas ringi.

See on tavaline, et Araabiamaades abiellutakse oma täditütrega või onutütrega või siis onutütre või onupojaga. Mõte pidi olema selles, et perekonna varandused ei läheks perekonnast välja ja kui tüdruk või poiss on hea kasvatusega ning haritud, miks mitte. Enne abiellumist tehakse ka vereanalüüsid ning kontrollid, et ei tuleks vigaseid järeltulijaid.

Kui suguvõsas pole sobivaid kandidaate, saadetakse jutud laiali. Kui leitakse vastav noormees või neiu, siis minnakse perekonnaga rääkima. Kui tütarlaps on kaetud näiteks niqabiga (loor, mis kaitseb nägu), siis saadetakse noormehe perekonnast kas õde või tädi nn. luurele, et teada saada, milline neiu on kodustes toimetustes ja ka puhtuse suhtes.

Kui on leitud kindel kandidaat, siis lepitakse kokku kosjad. Selleks läheb peigmehe perekond pruudi isa või vanema meessoost perekonna esindaja juurde ja tutvustatakse noormeest, kes soovib abielluda. Vastus antakse tavaliselt paari päeva jooksul. Kui vastus on jaatav, siis loetakse kihluse kinnituseks Koraanist esimene Suura (peatükk Koraanis) ehk Al-Fatiha ning tehakse suuri ettevalmistusi kihluspeoks.

Kui tuleb suur pidu, siis tellitakse muusikud, kes mängivad traditsioonilist muusikat, tordid, söök ning vastav mööbel ning pruutpaari tool. Pruutpaar on tavaliselt enam-vähem ühtevärvi riietes, mitte valges. Kui lepitakse kokku, et kihlus on väiksem ja perekeskne, siis toimub see tavaliselt pruudi kodus. Selleks riietutakse kõige parimatesse riietesse või siis ostetakse samas toonis riided mõlemale.

Peigmees peab pruudile kinkima Shapka ehk pruudi kulla. Selleks on tavaliselt 2 sõrmust (kihlus ja abielusõrmus), käevõru, kaelakee ja kõrvarõngad. Vahel kingitakse ainult sõrmused, kuna kulda kingitakse vastavalt peigmehe rahakoti suurusele.

Enne kihluspidu teevad mõlema perekonna vanemad mehed kokkuleppe pulmade ja noorpaarile ostetavate asjade suhtes, st, kes mille eest ja kui palju maksab. Kihluspeo söök ja jook on peigmehe maksta.

Kihluspidu on iseenesest tore ja väga kärarikas. Tantsitakse ja süüakse ning juuakse erinevaid mahlu ning karastusjooke, vahel tehakse ka traditsioonilist rooga. Osadel kihluspidudel on ainult tordid. Pidu kestab tavaliselt paar tundi ja siis minnakse laiali.

Abiellumine on väga suur sündmus ja see pole kunagi ainult pruudi ja peigmehe vaheline asi vaid nagu kahe perekonna ühinemine. Väga hoolikalt lepitakse kokku, kes kui palju noorpaari aitamiseks raha välja käib. Kuna kodu sisustamine on kallis, võib kihlus kesta ka aastaid.

Oleneb ka kui noor pruut on. Kui neiu on heast perest korralik ning hea moslem, siis võib neiu kihluda ka 14. Aastaselt. Pulmadega oodatakse aga kuni neid saab 18. aastaseks. Noormees on tavaliselt vanem, 20. ringis (lapsabielud on islami seadustega keelatud).

Noormehe poolt on elamispind, muud asjad jagatakse mõlema perekonna vahel. Köögis vajaminev kraam – käterätid, voodipesu ja selline asi on pruudi poolt. Tehnika, pliit ja pool mööblist on peigmehe poolt. Mööbli kohalt lepitakse kokku, kes mida ostab. Näiteks kui magamistuba on mehe poolt, siis elutoa mööbel on pruudipoolt jne. Mitte midagi ei jäeta kahe silma vahele. Pulmad peetakse siis, kui kõik vajalik tulevaseks eluks on olemas, isegi lastetuba sisustatakse ette ära.

Kihluse aeg käib peig pruudil külas ning õpitakse üksteist tundma ning käiakse kohvikus, kuid loomulikult on keegi alati kõrval, mitte kunagi ei jäeta noorpaari üksi. Telefonitsi rääkimine on lubatud, siis keegi ninapidi juures ei istu ega pealt ei kuula. Väljas kahekesi neil liikuda pole lubatud, rääkimata käest kinni hoidmisest.

Mõnikord jõutakse kihluse käigus arusaamisele, et omavaheline sobivus on null. Siis minnakse lahku. Kui lahkuminek on algatatud tüdruku poolt, siis antakse shapka kuld peigmehele tagasi, kui aga mehe poolt, jäetakse see neiule, valurahaks.

Pärast lühemat või pikemat kihlust jõutakse pulmadeni, kui just vahepeal lahku pole mindud. Seda juhtub päris tihti ja sageli just perekondade võimetuse tõttu kokkuleppele jõuda.

Enne pulmi

Pulmale eelneval õhtul toimub henna. Samal päeval “puhastatakse” ka pruut, st. eemaldatakse kõik kehakarvad, peale juuste ja kulmude-ripsmete muidugi. Henna peole tulevad kõik pruudi sõbrannad ja noored sugulased (tüdrukud ainult, noormehed hoidku eemale). Hennamaalija kutsutakse professionaal, kui just mõnda tegijat sõbrannat-sugulast pole. Henna ostetakse tavaliselt valmiskujul. Aga korra olen näinud ka selle keetmist kodus. Väga vastiku haisuga asi.

Kõigepealt kaunistatakse pruut, tavaliselt labajalad-käed, aga soovi korral ka rohkem. Samuti saavad teised soovijad lasta endale hennamaalingud teha. Samal ajal on muidugi muusika ja väike kõhutants tüdrukute endi poolt. Vanemad abielunaised küpsetavad ja käivad aeg-ajalt noori vaatamas, aga juures ei istu. Ja seda kõike saadavad otseloomulikult naiste rõõmuhõisked; kes teab, millest räägin, see teab, asja eestikeelset nimetust ei oska öelda.

See on nagu läänelik pulmaeelne tüdrukuteõhtu, ilma meesstrippari ja alkoholita. Sellest, mida peigmees samal ajal teeb, pole mul õrna aimugi. Niipalju tean, et kui noormees soovib, teeb ta meestega muusikaõhtu, aga mis seal toimub, pole õrna aimugi. Sinna naisi ei lasta nagu naiste peole mehi.

Pulmapäev

Pulmahommikul ärkab pruut vara, et peale hommikusööki kohe juuksuri-meikari juurde minna. Kuna enamusel siin lokkis juuksed, siis armastavad nad neid pulmade puhul sirgendada lasta. Juuksuri ja meigiga läheb üsna kaua aega. Kui pruut on pulmade ajal otsustanud juuksed katta, siis erilist soengut ei tehta, aga selle-eest pannakse ilus rätt pähe. Ja selle sidumine on omamoodi kunst ja võtab aega.

Niikaua seab ka peigmees end valmis ja läheb pruudile juuksurisse järgi. Sealt minnakse edasi fotograafi juurde. Sinna võivad sugulased kaasa minna, juhul kui keegi soovib end lasta koos noorpaariga pildistada. Pildid tehakse siin väga ilusad ja pannakse kenasse albumisse ka. Kel soovi on, võib lasta oma piltidega ka muid imetrikke teha. Näiteks saab soovi korral pildiga padja.

Niikaua kui noorpaar end pildistada laseb, koguneb hulk pulmalisi autode ja mikrobussidega välja neid ootama, et siis pulmarongis peokohta sõita. Pulmad peetakse tavaliselt üüritud peosaalis, aastaid tagasi oli tavaline, et pulmapidu tehti tänaval kodu juures. Osades kohtades tehakse siiani nii või kui pole raha suure peoruumi rentimiseks, sest rahvast on ikka palju – naabrid, tuttavad, sugulased jne.

Pulmapidu

Üheks variandiks oli liikuv pulmapidu, st. kogu kupatus koos pruutpaariga liikus teosammul pruudi isa maja juurest noorpaari uue kodu juurde. Pulmapeod kõik varieeruvad sisult. Loomulikult on muusika, erinevad esinejad ja igasugu naljaviskajad, mõnikord kõhutantsija.

Kõige suurem vahe Eesti pulmaga on ehk see, et süüa ei pakuta ja pruutpaar istub uhketes toolides laval ja külalised nende ees saalis, umbes nagu kinos. Käiakse noorpaarile õnne soovimas ja mingil hetkel toimub mõningane segunemine ka, kui tantsuks läheb. Aga rahvast on alati meeletult palju, sest põhimõtteliselt terve linn on kutsutud.

Tuneesias on ka nii, et laval on pruut ligi 20 kg riietuses ning traditsioonilise muusika saatel teeb aegluubis 7 tiiru, hoides käsi rinnal. See pidi tooma õnne. Ning kui tiirud on tehtud, tullakse õnnitlema ning pannakse peas olevale ehtele külge raha õnnitlejate poolt. Ka peigmees peab seda tegema.

Siis läheb pruut tuppa valget kleiti selga panama. Tuneesias olenevalt rikkusastmest vahetatakse kleite vähemalt 3 korda. Allkirjade kirjutamisel on juures tunnistajad, loetakse Koraani ja küsitakse nõusolekut. Kirjutatakse alla ja pulmapidu hakkab pihta suure lärmi ja rõõmuhõisetega.

Toitu küll peo ajal ei pakuta, aga selle eest toimub toitlustamine nii pruudi kui peiu kodus. Toitu valmistatakse meeletutes kogustes ja selleks on appi tulnud sugulased ja naabrid, üksteiselt laenatakse ka potte-panne. Pruutkleite on igasuguseid, aga mida sädelevam ja puhvim, seda uhkem. Hinnad ulatuvad mitmetesse tuhandetesse, sest keegi ei taha naabrist kehvem olla. Näiteks Egiptuses 3000 L.E-d (umbes 7000 EEK) on täiesti OK hind kleidi eest. Paljud on hakanud ostmise asemel kleiti rentima, kuigi ka rendihinnad on tihti sinna 1000 L.E. (2300 EEK) kanti.

Kogu pulmapeo hind on üleüldse päris krõbe. Usklikumad, mõistlikumad, kavalamad või ka vaesemad inimesed on hakanud tagasihoidlikke pulmi korraldama, nn. islami pulm. See korraldatakse tagasihoidlikult pruudi kodus (naistele), mehed on samal ajal mošees. Sellise pulma üks plusspooli odavuse kõrval on see, et lõpeb vara ja noored saavad mõistlikul ajal koju.

Peale pulmi

Tuneesias saadetakse laulu ja rõõmuhõisetega noored majaukseni. Vanasti läksid pruudi ema ja peigmehe ema hiljem või hommikul noorpaari juurde nn. tõelina järele. Ja siis näidati kogu suguvõsale, et neiu oli süütu. Enam vast nii ei tehta, vähemalt pole küll seda näinud.

Aga järgmisel hommikul peale pulmi läheb pruudi ema varakult (mõnikord ka mõni teine lähedane naissugulane) noortelt uurima, kas kõik kombes:). Kaasa viiakse kingituseks maiustusi ja puuvilju ja ka sama päeva lõunasöök. Tuneesias tuuakse hommikuti ka üks suur kala vaagnal pruutpaarile, millest nad peavad 7 korda üle astuma.

Pulmadele järgnev kuu on noorpaari jaoks kiire, sest sugulased-tuttavad käivad õnne soovimas ja kingitusi toomas. Kavalamad noored sõidavad mesinädalateks reisile, aga seda varianti eriti ei kasutata.

Tagasi üles

Kommenteeri

Kommenteerimiseks pead sisse logima.